Auraeus Solito film on põhjamaisele vaatajale kindlasti ilus ja eksootiline. Ta viib meid pikale rännakule, mis võiks olla mõne soojamaa reisipaketi või antropoloogilise loengu eest. Palawani saar on üks Filipiinide 7107 saarest. Sealt on leitud piirkonna vanimad inimasustuse jäljed, mistõttu kutsutakse saart filipiini tsivilisatsiooni hälliks. Filipiinide usulis-mütoloogiline maastik on ääretult kirev. Peale tugeva ja vanima kihistuse ehk animismi on seal nii hinduismi, budismi, islami kui ka Hiina usundite mõjusid. Kuigi ametlikult on 90% elanikkonnast kristlased, elavad paljudes piirkondades šamanistlikud väe uskumused

Meie film avab pilgu Palawani rahvaste põlisusundisse, ka alapealkiri “Busong” on Palawani hõimude vaste saatusele või karmale. Seega, see on film saatusest ning rahu otsimisest oma maa, oma mineviku ja tulevikuga.

Lugu on justkui lihtne – ilus naine Punay on sündinud sääraste haavadega, et tema jalad ei saa puudutada maapinda. Tema vend Angkarang kannab õde võrkkiiges ning otsib ravitsejanõida, kes suudaks Punay haavadest terveks ravida. Teekonnal satuvad neid aitama erinevad inimesed – oma abikaasat otsiv naine, kaitsva amuletiga kalamees ja noormees, kes on tulnud pealinnast otsima oma minevikku. Film on jaotatud kolmeks peatükiks: “Mets”, “Meri” ja “Mägi”, ning terve film on täis loodusega väga lähedaselt põimitud kaameratööd. See on lummav, ilus ja omamoodi kuhugi kaugele äraviiv film.

Kaarel Kuurmaa