Kotoko on üksikema, kes kannatab sünnitusjärgsest depressioonist tingitud paanikahoogude all. Kord näeb ta maailma kahekordselt, seejärel viirastuvad talle võõrad, kes tahavad vastsündinud poja ema käte vahelt rebida. Kõige julmemalt piinab Kotokot aga hirm, et tema laps hukkub vastse lapsevanema rolliga kohaneda suutmatu ning meeleheitest viimase kannatuse piirile viidud ema enese käte läbi. Sidet reaalsusega hoiab Kotoko end vigastades – ta ei soovi end tappa, kuid füüsiline valu aitab tal mõista, et ta on elus. Jõudu veel jätkub, et ümbritseva elu õudusega kuidagimoodi toime tulla.

Kartes, et üha jubedamate meelesegadushoogude käes vaevlev naine võiks oma last päriselt vigastada, lahutatakse Kotoko pojast ja see purustab naise seni kuidagimoodi koos püsinud reaalsustaju sootuks. Kas pilkasest pimedusest paistvaks ainsaks lootuskiireks on naisele ootamatult armastust vanduv kummaline kirjanik või on see vaid järjekordne meeleheite esile manatud illusioon?

"Tetsuo" küberpunktriloogiaga kinoajalugu teinud Jaapani sõltumatu filmi suurukuju Shinya Tsukamoto KOTOKO on võimas, kuid samavõrd vastuoluline ja valus pilguheit inimmõistuse ja -loomuse tumedamatesse osadesse. Filmis, mille intensiivses peaosas särab Jaapani Björkiks tituleeritud folklauljanna Cocco, leidub kõik Tsukamotole omane. Inimese üksindus ja püüd leida kontakt iseenda tõelise minaga; tegelaste sisepinget artikuleeriv liikuv kaameratöö ning samavõrd hallutsinatoorne heliriba. Kuid erinevalt oma eelnevate filmide visuaalsest spektaalist teeb seekord režissöör täieliku kannapöörde.

Oma kõige intiimsemas ning madalama eelarvega filmis seab Shinya Tsukamoto meid meisterlikult silmitsi kõige suuremate alateadlike hirmude ja kompleksidega – peaaegu talumatu vastutusekoorem ning hirm oma lapse elu pärast, (jaapani) ühiskonna suutmatus valmistada ette laste kasvatamisel oma abikaasasid toetavaid mehi, kuid ka tohutu pingutus, mis on vajalik mõistmaks ja hoolitsemaks depressiooni või vaimuhaiguse all kannatavate lähedaste eest. Märkides võimsalt Shinya Tsukamoto tagasitulekut, on tänavusel Veneetsia filmifestivalil Orrizonti auhinna saanud KOTOKO ühtaegu hoiatav, kuid teisalt andestama ja aru saama sundiv linateos, mille sõnumi mõistmiseks peab seda kogema.

Sten Saluveer