Kesk-Aasia vabariikides on praegu filminduses põnevad ajad. Vaikselt ehitatakse üles pikki aastaid hingusel olnud filmistuudioid ja küll vaikselt aga iga aasta üha enam tuleb sealtmailt filme, mida näidatakse ka rahvusvahelisel areenil. Euroopa filmifestivalidest püüab Rotterdam olla selline, kes ikka “avastab” sealtkandist mõne filmi, Kesk-Aasia filme näidatakse ka Šveitsis, Locarnos aga ega neid kohti väga palju enam polegi, kus neid filme näha saab. Seetõttu on PÖFFil sellel aastal päris harukordne võimalus näha filme nii Kasahstanist kui Usbekistanist, mõlemad riigid on oma filmidega esindatud ka võistlusprogrammis.

27-miljonilise rahvaarvuga ja Eestist umbes kümme korda suurema pindalaga Usbekistani usbekikeelset filmikunsti demonstreeriti PÖFFil viimati 2001. aastal ehk kümme aastat tagasi. Käesolev film KAOTATUD ELU on 34-aastase ja Moskvas filmihariduse saanud Ajub Shakobiddinovi viies täispikk film ja see räägib mõistujutu vormis meie niinimetatud vabadusest, mis ei ole tegelikult mitte midagi muud kui oma ihade ja soovide orjamine.

Vägagi kaasaegse dramaturgiga vändatud draama püüab leida vastuse küsimustele, mis on “vabadus” ja mida inimesed on nõus selle eest ohverdama. Kuidas käituda nii, et inimene jääb “inimeseks” isegi siis, kui ta on kellegi vastu halvasti käitunud, ning mida teha selleks, et elu ei jääks elamata.

KAOTATUD ELU ongi just film “kaotatud elust” selle filosoofilises tähenduses. Selge on see, et usbekid mõistavad selle sõnapaari tähendust paremini kui meie eestlased. Huvitav, mitmetähenduslik ja eksootiline mõistujutt.

Helmut Jänes