Filmi JELENA režissööri Andrei Zvjagintsevi näol on tegemist filmilavastajaga, kelle puhul tasub alati rääkida kvaliteedist mitte kvantiteedist. Ehk ta teeb filme väga harva, aga väga hästi. Kindlasti ei ole liialdus tema loomingut nii sisus kui vormis võrrelda Tarkovski endaga, sest mõlema filmides võib vaataja leida suuri ja võimsaid üldistusi inimkonna tuleviku ja armastuse teemal. Nii ka seesinatses linateoses, kus suhteliselt lihtsa ja elulise süžee najal võib vabalt arutleda ka teemal, milline tulevik ootab Venemaad.

Filmi peategelane Jelena elab koos eluga hästi toime tulnud Vladimiriga uhkes häärberis. Nad on küll paar, kuid väga erineva taustaga. Mees on endale ja oma tütrele taganud äriga kindla tuleviku, Jelena on aga lihtne arst, kelle poeg ei viitsi tööl käia ja kes seeläbi paneb vaesuses kannatama ka oma poja ja naise. Loomulikult ei ole Vladimir nõus Jelena peret toetama, sest peab elus kõige olulisemaks hakkamasaamist, nii nagu ka ta ise kunagi oma äri rajas. Inimesed aga pole ühesugused ja Jelena poeg kuulub just selliste inimeste hulka, kes peab töötegemisest olulisemaks raha teisel moel hankida.... ning Jelena on oma poja õnne nimel valmis tegema midagi sellist, mida ta poleks kunagi isegi ette kujutanud.

JELENA on Andrei Zvjagintsevi kolmas täispikk film pärast suurepäraseid teoseid “Tagasitulek” (2003) ja “Pagendus” (2007). Filmi peaostäitja Nadezhda Markina kandideerib tänavu parima naispeaosalise tiitlile Euroopa Filmiauhinna galal.