Olgugi et film kubiseb nukkudest, tasub toonitada: see pole kindlasti mitte laste jaoks! Kui te olete üles kasvanud usus, et käpiknukud on üdini armsad olendid, siis PÄEVALILLETUND tõestab teile, et lava taga on asi nunnutamisest õige kaugel.

Menuka lasteseriaali “Päevalilletund” loojad otsivad oma meeskonda uut nukunäitlejat. Ihaldatud töökoha nimel võitlevad omavahel neli finalisti: vaikne nohik, tige gootipiiga, mees, kes tahab kõik homod maa pealt ära kaotada, ja mees, kes kõneleb ainult härjapõlvlasest nuku kaudu. Peagi tuleb aga ilmsiks, et “talendiotsijad” polegi tingimata parima kandidaadi peal väljas. Äkki on edu pant hoopis see, kui tõestad, et sa pole üldse mingi tegija?

See libadokumentaal, mis võitis Karlovy Vary festivalil Sõltumatu Kaamera Auhinna, on lihtsalt häbematult lustakas lugu, kus süütu multikahuumor on osavalt läbi põimitud värskendavalt riivatute naljadega. Siiski suhtub film oma tegelastesse (nii luust ja lihast näitlejaisse kui ka riidest nukkudesse) suure armastusega ega lasku liiga labasesse koomikasse. Lisaks ohtrale vaimukusele on film ühtlasi võrratult koostatud käsitlus tänapäeva dokfilmidest (eriti neist, mis keskenduvad staarikultuurile) ning selle satiiriline vaatenurk tasakaalustab kenasti allapoolevöödkoomikat.

Nii et unustage oma senine ettekujutus elutervest meelelahutusest ning valmistuge häbituks ja häbematult naljakaks pilguheiduks sääraste inimeste ellu, kes ei suuda otseses mõttes oma käsi vaos hoida.

Laurence Boyce