Mõni filmiinimene saavutab tuntuse ja tunnustatuse alles küpses eas – näiteks 62aastane Gianni Di Gregorio, kes õppis noorena näitlejaks ning proovis hiljem kätt stsenaristina.

Tema läbilöök saabus alles 2008. aastal, kui kinodesse jõudis tema kirjutatud ja ohtrate auhindadega pärjatud maffiadraama “Gomorra”. Veelgi olulisem, siis esilinastus tema filmidebüüt režissöörina, soe ja tuntava fiilinguga draamakomöödia “Kesksuvine õhtusöök”, milles ta ise kehastas Giannit, keskealist meest, kes peab kantseldama oma 93aastast ema ja tema kolme sõpra.

Tema teine lavastus, vanaduse ja vananemise üle eneseirooniliselt nalja heitev GIANNI JA NAISED on omal moel “Kesksuvise õhtusöögi” järg. Gianni Di Gregorio teeb taas ületunde, olles korraga nii režissöör, stsenarist kui ka näitleja. Sedapuhku on Gianni mureallikaks laiem naistering: tema abikaasa, tema tütar (tema päris tütar Teresa Di Gregorio), naaber, vanad kallimad ja muidugi eelmisest filmist tuttav ema, kes tuulutab poja raskelt teenitud raha. Vähe sellest, et tema elu vürtsitavad naised talle regulaarset peavalu valmistavad, võitleb peamiselt elupõletaja Gianni omaenda ebakindlusega.

Siiras ja soe GIANNI JA NAISED jääb küll märksa värskemana mõjunud “Kesksuvisele õhtusöögile” alla, ent on esimese filmi fännidele siiski soovituslik vaatamine. Jälle jääb koduseks küsimuseks vaatajale nuputada, kui autobiograafilise taiesega on tegemist.

Jaanus Noormets

ВLACK NIGHTS RAINBOW – ERINEVATE RIIKIDE KULTUURIPROGRAMM