Fred ja Jurek on vennad. Isa soovitab neil ikka koostööd teha, kuid ühist äri ajavad vennaksed on muudkui riius nagu Kain ja Aabel – kumbki ei raatsi kröömigi järele anda. Ükskord rongis näevad vennad pealt, kuidas üht noort daami seksuaalselt ahistatakse. Kui Jurek neiule appi läheb, lähevad noored pätid talle kallale ja viskavad Jureki rongist välja. Fred, kes on Jurekist vaoshoituma loomuga, langeb perekonna ja sõprade põlu alla, sest vaatas venna kallal jõhkrutsemist lihtsalt pealt. Muidugi vaevab Fredi juba niigi süütunne.

Varssavi filmifestivalil parima meespeaosalise preemia ning oikumeenilise žürii auhinna pälvinud VAPRUS on Kaini ja Aabeli loo variatsioon, mis uurib kahe venna vahel valitsevat erimeelsust ja süütunnet. Fred võtab julguse kokku ja hakkab otsima kurjategijaid, kes tema venna läbi peksid. Selle protsessi käigus jõutakse lepituseni ning samal ajal puudutatakse inimlikkuse taastamise teemat. See film pole mitte üksnes delikaatne psühholoogiline draama, vaid ka meie endi portree. Filmis suurepärase rolli sooritanud näitleja Robert Wieckiewiczit teab PÖFFi publik näiteks 2009. aastal festivalil linastunud filmist “33 stseeni elust”.