Münsteris elavad Dewenterid on tavaline perekond – töötav isa Christian, hobikirjanikust ema Andrea, suurlinna elama läinud näitlejast poeg Lars ja koolis käiv teismeline tütar Elena. Tavaline ehk ka selles mõttes, et üksteise olemasolu on muutunud iseenesestmõistetavaks ja seeläbi on hakatud üksteisest märkamatult mööda elama. Näib, et ühtviisi ei märgata seda, mida tehakse üksteise silma all, ega seda, mida tahetakse teiste pereliikmete eest varjata.

Kuni ühel pealtnäha ohutul ja tavalisel päeval Andrea autoõnnetuses surma saab, segasevõitu argirutiin ootamatult katkeb ja pereliikmete võõrdumise valulikult nähtavaks muudab. Keegi ei taha, oska ega suuda teistega rääkida, leinata ega emaga hüvasti jätta. Kellegi peale on vaja  vihane olla, kellestki on vaja hoolida, ent surma segi paisatud maailmas ei ole lihtne selgusele jõuda, keda peaks vihkama või keda armastama. Leinava perekonna asemel on kolm üksi jäänud inimest, kes üheskoos matuse korraldamise asemel otsivad kordamööda võimalust perekonna ja leina eest põgeneda, eemale tõmbuda.

Pia Strietmanni auhinnatud debüütfilm UNUSTAMATUD PÄEVAD on eluline draama, mis ei portreteeri peretragöödiat tehisliku üheplaanilisusega, vaid esitab leinaga toimetulekut kogu selle absurdirohkes kohmakuses ja emotsionaalse kaose kirevuses. Strietmann osutab normaalse perekonna ja ühiskondlikult aktsepteeritud leinaprotseduuride kunstlikkusele, näidates, et elus on asju, mida me ei mõista enne, kui oleme neid ise kogenud, alati ei ole valmis valemeid, õigeid või valesid lahendusi, vaid on erinevad teekonnad äratundmise ja mõistmiseni.