Keti Machavariani keskendub oma debüütfilmis SOOLVALGE pigem lihtsale väikeste detailidega loodud atmosfäärile kui dramaatilisele tegevustikule, milleks filmi kolm keskset tegelast võimalust annaks.

Keskeale lähenev, kuid oma kurnatud olekus siiski võluv Nana veedab ühe suve Batumis päeval ja öösel ettekandjana rügades, et viia kodulinnas ellu unistus omaenda väikesest kohvikust. Nana allaheitlikus ellusuhtumises ei puudu gruusia naistele omane väärikus, millega ta igapäevased küllaltki alandavad olukorrad rahulikult lahendab.

Niko on Abhaasia põgenikust traumeeritud korravalvur, kelle hinge painavad mälestused ja põgenike majas räpases toas elavad vanemad. Niko ema on kaotanud mälu ning on seeläbi ilmselt õnnelikum kui tema poeg, kes ei suuda leida kohta ei endale ega armastusele. Põgus kohtumine Nikoga ei muuda Nana elus midagi.

Küll aga teeb seda kokkupõrge kodutu teismelise Sopoga. Nana on enesestmõistetavalt valmis tüdrukut aitama, kuid viimane libiseb siiski käest. Sopo unistus soolvalgetest randadest äratab Nanas meelekindluse muuta olukorda, mis tema väärikuse proovile on pannud. SOOLVALGE tegevustikku raamistab suvine Batumi ning Nana ja Sopo öiste ujumisretkede müstiline Must meri.

Dagmar Raudam