Snowtown’i äärelinn sai eelmise sajandi lõpuaastatel hetkega kuulsaks Austraalia ajaloo võikama, samanimelise mõrvaseeria toimumiskohana. Pooleliolevalt ehitusplatsilt leiti happetünnidesse peidetuna 11 lagunemisjärgus surnukeha ning kuriteoplats nägi politsei hilisemaste tunnistuste kohaselt välja nagu stseen kõige kohutavamast hirmuunenäost. Mõrvajuhtumi niidid viisid karismaatilise ning esmapilgul sõbraliku, kuid tege likkuse homofoobist psühhopaadi ja sarimõrtsuka John Buntinguni, kes koos oma kasupoja ning kaaslastega tunnistasid üles ligi kümme aastat kestnud õudusteseeria jubedad detailid.

Justin Kurzeli peaaegu igal linastunud festivalil kõmu ja diskussiooni põhjustanud ning kriitikud ja publiku kahte lehte jaotanud debüütfilm ammutab küll ainest Austraalia kurikuulsamast kuritööst, kuid keskendub meisterlikult siiski mõrvamüsteeriumi tagaplaanil toimunud ning jubedate tagajärgedeni viinud sotsiaalsetele probleemidele ja psühholoogilisele mõjutamisele.

Filmi peategelaseks on ka päriselus oma ema ja kahe vennaga Adelaide’i sotsiaalses kriisikoldes elanud teismeline nooruk Jamie. Argielu vägivallast ja lootusetust elukeskkonnast vabaneda sooviva teismelise ellu sattuv põhimõttekindel John saab Jamiele peagi eeskujuks, võttes varsti kiiruga üle ka eluheidikute perekonnapea ja kogukonnajuhi rolli. Peagi tuleb aga ilmsiks, et John on osav manipulaator, kes armastab teelt vahendeid valimata koristada ära kõik, kes tema maailmapildiga ei haaku, olgu nendeks homod, teisitimõtlejad või isegi pereliikmed. Kogukonna nimel ning vaikival kaasaelamisel sotsiaalset genotsiidi korraldava Johni mängud muutuvad aina võikamaks, tõmmates Jamie endaga kaasa.

Fantastiliste näitlejatöödega ning oma jubeduses ja dramaatilisuses ühtaegu paeluv ja õõvastav SNOWTOWN on kahtlemata üks tänavuse aasta võimsamatest linateostest. Tahes-tahtmata sunnib see tunnistama ning innustab võitlema kurbade tagajärgedega, mis sageli tabavad sotsiaalselt hooletusse jäetuid ja unustatuid.

Sten Saluveer