Tõestisündinul põhinev poeetiline lugu on jutustatud minimalistlike vahenditega, kuid see pole mitte pelgalt järjekordne nutulaul Colombia konfliktist. Tulevahetuses haavata saanud ja seejärel halvatuks jäänud mees elab ratastooli aheldatuna Colombia Amasoonias, kuid ta pole loobunud oma unistustest. Film kajastab sõja tagajärgi harjumatust vaatepunktist – see loob argise, kuid süvitsimineva portree halvatud inimesest, kel on jaksu oma elu muuta ning vapustada kogu riiki oma unistusega lendamisest. Film väljub tüüpilise tõsieludraama raamidest ning ähmastab dokumentaalsuse ja fiktsiooni vahelist piiri, kusjuures peaosatäitja Porfirio Ramirez Aldana mängib siin iseennast. PORFIRIO on suur ja võimas lugu peidetuna väikesesse filmi, poeetiline lugu allaheitmatust vaimust, ülistuslaul inimlikule väärikusele. Pärast oma esimest mängufilmi “Cocalero” (2007) võttis Alejandro Landes käsile selle projekti, mida otsustasid 2009. aastal toetada Cannes’i Cinéfondation ning Sundance’i Screenwriters Lab ja Directors Lab. Lõpuks esilinastus PORFIRIO üliedukalt Cannes’i festivalil.

Javier Garcia Puerto