GENERATSIOON P on Viktor Pelevini samanimelise kultusromaani ekraniseering. Tegu on üldse esimese filmiga, mis tema teostel põhineb. See pole ka ime, sest Pelevini tekstid oma mitmekihilisuse, müstika ja paralleelmaailmatega pole lavastamiseks just kõige kergem materjal. Kuus aastat filmi kallal töötanud režissööril ja stsenaristil Victor Ginzburgil on see õnnestunud üsna originaalilähedaselt.

Generatsioon P – see on põlvkond, kes sai peagi kaduvalt nõukogude võimult kingituseks kodumaal villitud Pepsi. See polnud mitte lihtsalt jook, vaid lootus, et Pepsi järel saabub teiselt poolt ookeani ka uus, imeline elu. Ning ta tuligi, pühkides kõik oma teelt. Loo peakangelane, intelligentne noor luuletaja Vladlen Tatarski asub 90ndate alguses elu sunnil tööle kaukaaslastele kuuluvasse suitsuputkasse. Edasi reklaamiagentuuri tööle minnes, avaneb tema anne kohandada lääne kaupade slogan’eid “vene mentaalsusele”. Peagi saab temast televisiooni abil uue reaalsuse looja, kelle käes isegi poliitikud on vaid järjekordsed PRprojektid. Ent Vladleni piinab pidevalt küsimus, kes kogu seda struktuuri tegelikult juhib, ning ta jõuabki kõige kõrgemale. Temast saab lõpuks elav jumal, taevakuninganna Ištari maapealne abikaasa.

Keskkond, kus peategelased pendeldavad, on puljong zenbudistlikust filosoofiast, esoteerikast, narkomaaniast, poliittehnoloogide ja copywriter’ite eufooriast 90ndate alguse Moskva piiritus vabaduse potis.

Omamoodi võib GENERATSIOON Pd lugeda vene vastuseks “Matrixile”. Mõlemad räägivad tõeotsijast virtuaalses reaalsuses. “Matrixis” on selleks küberruum, Venemaal aga televisoon või vene hinge metafüüsika ise.

Filipp Kruusvall

ВLACK NIGHTS RAINBOW – ERINEVATE RIIKIDE KULTUURIPROGRAMM