Üks ebasõbralik rand keset tuulist talve, üks keset tühermaad seisev puumaja ilma mingi sisustuseta. Selline on hall ja niiske maailm, kuhu saabuvad Ceci ja tema ema kusagil Argentinas 70ndate keskpaigas, et seal ühte hoides uut elu alustada. Ceci, seitsmeaastane tüdruk, hakkab koolis käima – ta leiab uusi sõpru ja mängib liivarannal; pealtnäha on kõik korras, kuid ometi tunneb tema ema lakkamatut hirmu. Tüdruk ei saa aru, milles asi, kuid ta aimab, et peab varjama suurt saladust. Veel sammuke hiljem on ta sunnitud mõistma, et nende ellujäämine sõltub tema vaikimisest: ta ei tohi sellest kellegagi rääkida, ei koolis ega kusagil mujal. Ja ometi ei mõista ta, mis saladus see on. Autobiograafiline lugu mälestuste mõjust elu arengus ja sellest, kuidas poliitiliselt äärmuslikud situatsioonid võivad tavainimeste elu muuta.

AUHIND on armas (laste)film mõru pilliga selle keskel, mis tuletab meile meelde, et me ei tohi minevikku unustada, vaid peame seda mäletama ja asjad selgeks tegema, muidu need jäävadki häguseks. Paula Markovitchi esimene mängufilm esilinastus Berliinis ning võitis Hõbekaru väljapaistva operaatoritöö ja silmapaistva kujunduse eest. Režissöör ammutab parimat kahest tänapäeva põnevaimast hispaaniakeelse Ameerika kinokunstimaast, Argentinast ja Mehhikost, luues seeläbi südantlõhestava lasteloo. Lisaks muudele auhindadele peeti seda parimaks filmiks mitmel Mehhiko suuremal filmifestivalil, näiteks Morelias ja Guadalajaras.

Javier Garcia Puerto