Belgia režissöör Chantal Akerman on julge väljendusviisiga filmilooja, kes ei kohku kasutamast eksperimentaalseid võtteid ka niinimetatud peavoolufilmides. Joseph Conradi samanimelisel debüütromaanil põhinev ALMAYERI NARRUS pole peavoolufilm. Pigem on see film nõudlikule vaatajale ja ühtlasi ka film ise esitab oma nõudmisi vaatajale. Aeglases tempos kulgev pikkade stseenidega linatöö nõuab kannatlikkust, siis pääseb ka ligi selles peituvale lüürilisele, maalilisele ilule.

ALMAYERI NARRUS räägib loo 1950. aastatel Malaisias elavast läbipõlenud kaupmehest Kaspar Almayerist, kes soovib oma tõmmunahalisele tütrele kindlustatud tulevikku. Kaunist neidu hakkab himustama aga ka Almayeri abiline Dain, kes peaks aitama Almayeril leida kadunud varanduse. See on lugu inimlikust ahnusest ja väiklusest ning samas ka kolonialismi tagajärgedest, millega Vana Euroopa senini silmitsi seisab.

Tõnu Karjatse