Rune Schjøtti esimene täispikk mängufilm on ootamatu segu nukker-koomilisest indielikust armastusfilmist ning trööstitust sotsiaalkriitikast. Jon, kunagise õitsva väikelinna tehasedirektori poeg on teismelisikka jõudes linna vihatuim isik, kellega üldsus ei suhtle ning kellele on keelatud enamik avalikke teenuseid kooliskäimisest bussisõiduni. Lapsena põhjustas ta oma lennukalt mänguliste fantaasiate elluviimisel tahtmatult õnnetuse, mis kastreeris ta alfaisasest isa, viis tehase sulgemiseni ning paiskas majanduslikult ühekülgselt arenenud linnakese ja kivistunud mõttelaadiga ja mitte kõige leidlikumad inimesed allakäiku. Ratsionaalsuse asemel otsiti abi religioossusest ning Jonist sai halva ende sümbol.

Oli ainult aja küsimus, millal tema tee ristub Edithiga, kes on omamoodi sarnases üksilduses – ta on pime. Teismelise, õigemini, inimese loogika on talle alati sisendanud, et lahendus kõikidele sotsialiseerumist puudutavatele probleemidele on seks. Pärast ebaõnnestunud katseid kaotada süütust linna ainsatele noortele, bussijaamas aega veetvatele pahatahtlikele jõmmidele, pöördub ta vastumeelselt linna vihatuima inimese, ainsa saadaval oleva omaealise noormehe poole. Kõige hullem, see noormees on temasse juba ammu kiindunud...