Andres Grönrosi tundeküllane film kahest lähedasest kaksikõest uurib läbi pere- ja armusuhete, kuidas on võimalik armastuses leida tasakaal, muutumata kellestki sõltuvaks. Cillal ja Tinal on palju vastandlikke, ent teineteist täiendavaid jooni. See on aidanud kujuneda millelgi, mis ületab tavapärase sõpruse ja õeksolemise piire. Aitab hakkama saada pingelistes suhetes isaga, võideldes kiusajatega koolis või olles emotsionaalselt toeks keerulistes mängudes poistega. Aga muudab ka seda kaitsetumaks ootamatute sündmuste ees, mis selle harmoonia hävitavad.

Oluliseks emotsionaalseks elemendiks selles draamas, nii karakterite kui vaatajate jaoks, on muusika. Kasutades populaarset Rootsi rokkbändi Ailucrashi, uurib Grönros, kuidas muusika ning kunsti loomine ning tarbimine võivad inimestele toeks olla või aidata end taas leida.