Visuaalselt suurepärane Soome road movie üllatab vaatamata kohati tuttavlikule kasvamis- ning armuloole klassikalisest moraalilugemisest hoidumisega ning julgete seisukohavõttudega armastust, truudust ja petmist puudutavates küsimustes. Režissöör-stsenarist Oskari Sipola jaoks on monogaamsus ja petmise surmapatuks pidamine suhtelised, ühes maailmavaates juurdunud väärtused, mitte midagi universaalset ja kõikides võimalikes olukordades ainuõigete moraalinormidena võetavad. Ja üht neist võimalikest erandolukordadest, meie seniseid tõekspidamisi õõnestavast seisundist, ta filmis „August“ kirjeldama on asunudki.

Aku ja Freda suhe on jõudnud keskkooli lõpus punkti, kus kõik on liiga ühtlaselt hästi olnud liiga pikka aega järjest. Kui tüdruk suveks välismaale sõidab ning ka Aku vanemad reisile lähevad, jääb noormees veidrasse, igavlevasse üksindusse. Kindlasti ei nõustu ta sõbra ideedega, et ainus ravim on pidutsemine ja petmine, ent pärast mäluauku saladusliku Juli kõrval ärgates ning teda hommikul koju viies, satub ta ootamatult seiklusesse, millest loobumine tunduks inimloomuse vastase käitumisena.