Delphine ja Muriel Coulin on selle tõestisündinud loo ekraniseeringuga suutnud suurepäraselt tabada teismeliseks olemise absurdsust. Portreteerida läbi äärmusliku näite seda tragikoomilist ning jaburat isiksusesegu, milles kohtuvad end universumi keskmeks pidav ego, Kristusega võrdväärselt tajuv kannataja, Leniniga konkureeriv mässaja. Mis suudab enda loodud, täiskasvanuile mõistmatule loogikasüsteemile tuginedes ka kõige äärmuslikumat käitumist õigustada ning saatusekaaslaste toega põhjustada muljetavaldavat segadust.

Kõige keskmes on Camille, vaikse Prantsuse väikelinna kooli populaarseim kaunitar, kes ootamatult rasestub. Protestina ema, tegelikult vist kõigi temast vanemate ja autoriteetsemate vastu, keeldub noor eneseteostaja abordist ja vallandab trendiseadjana lumepalliefektina areneva „rasedusepideemia“. Uniselt idülliline rannikulinn satub laiema tähelepanu alla viisil, mida ei lapsevanemad ega kooliõpetajad oma veidraimateski unenägudes tõenäoliselt ette ei osanud näha.

iPod, suitsetamine ja alkohol on muutunud argiteemadeks, uusim hitt on ümar kõht ja seda saatev eneseteadliku tüdruku monoloog iseseisvusest ning õiglasest vabakasvatusest, mida ta oma tulevasele lapsele pakkuda kavatseb. Kui ta vaid teaks, et kanep ja õlu kahjustavad tema lapse tervist...