Relv ei tunne hirmu, sest teab, et keegi ei julge tema ette seista. Selleks et maailmas midagi muutuks, on vaja kedagi, kes julgeb püssitoruga silmitsi seista.

Kui politsei Egiptuse režissööri Amr Salama jaanuarikuise Egiptuse revolutsioonil ajal läbi peksis, ütles ta endaga juhtunust kirjutades, et on oluline jutustada oma lugu täiesti läbipaistvalt, et teised neid läbielamisi mõistaksid. Samast sihist on kantud tema teine mängufilm, tegelikest sündmustest inspireeritud ASMA’A. See räägib AIDSiga seotud väärarusaamadest araabia maades ja vajadusest leida kedagi, kes on valmis oma lugu rääkides selle stigmaga võitlema.

Asma’a on keskealine lesestunud üksikema, kes põeb HIVi ning varjab seda tütre ja tuttavate eest. Hirm, et keegi tema haigusest teada saab, tuleneb inimeste hirmust haiguse ja haigete vastu. Kõik kardavad ning see surnud ring ähvardab Asma’a jaoks tõepoolest saatuslikuks saada, sest ta vajabravitavast tervisehädast tervenemiseks operatsiooni, ent arstid keelduvad teda viiruse tõttu opereerimast. Mõistes, et teda ei tapa mitte AIDS või muu tervisehäda, vaid inimeste väärarusaamad, tema enda ja teiste hirm, otsustab Asma’a surma ootamise asemel oma elu eest võidelda ning ühes telesaates oma lugu jutustada.

Tundliku kinematograafia ja näitlejatöödega (peaosas suurepärane Hend Sabri) film reflekteerib kontraste Egiptuse ühiskonnas maalimata seejuures maailma mustvalgelt, vaid keskendudes hallidele toonidele nende vahel ja lõhede ületamise võimalikkusele.

Katre Pärn