Tüdruk nimega Zefir veedab suve vanavanemate juures. Seal, metsaste mägede keskel, on eriti selgelt tunda looduse lummavat, karmivõitu kohalolu. Idülliline maakodu ning uitamised samblavaibal võiks olla iga linnalapse unelmaks, aga kivihunniku alla maetud loomalaip tuletab meelde elu ja surma pidevat vaheldumist. Liiati on Zefir vanuses, kus surma salapära ja hirm eriti tugevalt põimuvad. Ta veedab pikki päevi kaljurünkal istudes ja orus looklevat teed silmitsedes. Ka külajõnglaste seltskond pakub vähe pinget, sest tüdruku mõtted on pühendunud ainult ühele. Zefir ootab oma ema...

Belma Basi esimese täispika filmi vastu on juba huvi tundnud feministlik kriitika, ja seda sugugi mitte soosivas mõttes. Türgi uue põlvkonna naisrežissöör on oma sookaaslastest karakteritesse vorminud paraja annuse hoolimatusega tembitud iseloomukangust. Pealtnäha minimalistliku loo taga aimub inimpsühholoogia traagiline rägastik, mida autoril on õnnestunud kujutada ühtviisi tundlikult ja jahmatavalt.

Martin Oja