16-aastane Xiaoli (Ewen Cheng) elab 80. aastate lõpu Shanghais, sõbrustab paar aastat vanema naabritüdruku Lanmiga (Xufei Zhai) ja klõpsutab temast ja Shanghaist mustvalgeid fotosid teha. On aeg, kui Hiina elu hakkab vaikselt muutuma. Mõistetakse hukka Kultuurirevolutsiooni, Hiina avab end välismaa kaupadele ja ettevõtjatele. Saabub Coca-Cola, kuulatakse Ameerika Häält ja unistatakse paremast elust Ameerikas. Uue elu ahvatlused viivad Lanmini kiiresti endaga kaasa. Ikka veel idealistlik Xiaoli kulgeb aga, fotoaparaat kaelas, kaasa arenevate üliõpilasrahutustega, kuni Taevase Rahu väljakul aset leidvad sündmused ka tema noorusunistused purustavad.

Shanghaiga isiklikult seotud ja samast kandist dokumentaalfilmi "Nostalgia" (2006) teinud Haolun Shu räägib meile pisut kurva ja veidi naiivse süžeega loo noormehe suurekskasvamisest, kus on armumist, näpuotsaga erootikat, pisut idealismi ja revolutsioonilist õhinat, viiteid Hiina kommunistlikule minevikule ja palju ilusaid mustvalgeid fotokaadreid Shanghaist. Teistpidi on see lugu ühe kiviväravatega maja (shikumen) elanikest ja sellest, kuidas uus aeg tasapisi kohale jõuab, kuni lõpuks pole aadressil 89 Shimen Road alles ei nooruspõlve idealismi, elanikke ega isegi mälestust endisest elust.

Aivo Vaske