Dubais karjääri teinud keskealine arhitekt naaseb kodulinna Kolkatasse. Hoolimata nägusast naisest, kes teda ootab, lasub tema elul kadunud venna vari. Kuuldavasti on vend hullumeelne, elab kuskil sügaval metsas ja magab öösiti puude otsas. Kahetsedes, et ta venda kunagi ei aidanud, tunneb mees nüüd kohustust vead parandada...

Jayasundara filmis on sündmused kõigest pealmine kiht. Tõelised tähendused avanevad sümbolite ja meeleolude kaudu. Tema filmikeelde on põimitud iselaadi minimalism, hõredad dialoogid ja urbaniseerumise kõledus. Sellesse tajuviisi seguneb unenäolisust, aga need unenäod pole kerged ega hõlpsasti mõistetavad. Inimese ja sootsiumi sees pulbitsevaid hoovuseid eraldaks vaatlejast justkui mattklaasist sein, millest pilgul on raske läbi tungida. Ühiskonnas toimuvad muutused mõjuvad painavalt ning tuletavad igal sammul meelde pingeid looduse ja tsivilisatsiooni vahel. Uute paneelmajadega, mis kerkivad esivanemate maale nagu kummalised hiigelseened, näiksegi inimeste püüded kõrguste poole viimasel ajal piirduvat.

Martin Oja