Filmikeele uuendusega tegeletakse ka araabiamaades. Ennatlik oleks eeldada, et malli võetakse üksnes läänest – LÕPU tegijate pilk on ilmselgelt itta suunanud. See, et noorele maroko lavastajale on kustumatut muljet avaldanud Takashi Miike, toob kaasa vastakaid tagajärgi.

Film balansseerib cool’i ja jabura piiril. Lugu ise pole õigupoolest kuigi keeruline, aga selle esitamisviis võib heita vaatajale väljakutse. Seda just karakterite usutavuse ja terviklikkuse osas. Hoolimata väljapeetud mustvalgest koloriidist, kostüümikunstniku jõupingutustest ja mitmetest vaimukatest nüanssidest, tekib küsimusi motiveerituse kohta. Araabia lugude stereotüübikasutus ja huvipuudus põhjuste vastu pärineb ilmselgelt sügavamalt kultuurihämarusest kui Hollywoodi oma.

Filmi keskmes on eluheidikust mehevolask, kes tahab endale naiseks saada kummalist, lehmaketiga aheldatud tüdrukut. Paraku on viimase vennad gängsterid ja hoiavad õel kiivalt silma peal. Neile sekundeerib legendaarne politseikomissar, kes on jalge alla võtnud kättemaksutee...