Igal riigil on igal aastal õigus esitada üks oma linalugu parima võõrkeelse filmi Oscarile. Reeglina minnakse kindla peale, eelistades midagi oscarilikku või mõne tunnustatud režissööri taiest.

Belgia valis tänavu suureks üllatuseks teise tee, näidates punast tuld vendade Dardenne’ide auhinnatud draamale “Poiss jalgrattaga” ning valides hoopis midagi totaalselt mitteoscarilikku ja ebatavalist: tumeda trilleri karjaloomafarmerlusest ja illegaalsest hormoonibisnisist.

Süvenemist vajava ning kaasamõtlemist eeldava sünge kriminaaldraama keskmes on 30-aastane traagilise minevikuga Jacky, kartmatu musklimägi, kes aitab oma onul pidada maal rahulikku veisefarmi. Juba lapsest peale süstib ta loomadele illegaalset kasvuhormooni ning nagu ta välimusest juba kaugele paistab, pole hormoonide kasutamine talle endalegi võõras. Ühel päeval pakutakse talle võimalust osaleda kahtlasemas äris ning peagi on mees mässitud suurematesse sekeldustesse, kus surnukehadki langemata ei jää.

Kurioosse loo teeb veelgi veidramaks see, et esimeses kolmandikus harjumist vajav, ent seejärel kaasakiskuva hoo sisse saav põnevusdraama põhineb kaudselt 1995. aastal tõepoolest aset leidnud sündmustel ning et Belgia hormoonimaffia polegi pelgalt ilukirjanduslik väljamõeldis.

Jaanus Noormets