8. sajandil asustatud Jaapani esimese pealinna Nara lähedalasuva Asuka regiooni südames saavad üheks möödanik ja tulevik, mäed ja orud, loodus ja linn ning juba lahkunud ning sündimist ootavad hinged. Kokku saavad ka mees ja naine, Takumi ja Kaneko, oodates saabuvat õnne, kuid neil mõlemal on kanda isiklik taak, mis ikka ja jälle armastuse teele astub. Nad ootavad, loodavad ja kannatavad tulevase vabanemise ootuses, taamal paisumas peatamatu vooluga jõudu koguva tragöödia kuma.

Jaapani kino üks tuntumaid naisrežissööre ning dokumentalistina alustanud Naomi Kawase HANEZU on meditatiivne pilguheit tänapäevase inimloomuse püstitusest. Kasutades autori firmamärgiks olevat aeglast rütmi, looduskaadreid ning detailides peituvat süžeearendust, kritiseerib HANEZU üha süvenevat võimetust olla vaba nii inimsuhetes kui ka tänapäevase tarbimisühiskonna normidest.

Kärsitus toob kaasa aga aususe ja eneseväljeduse kaotamise, mis omakorda röövib meilt viimase inimlikkuse ning austuse üksteise vastu. Erinevalt esivanematest, kes loodusega tasakaalus elades ootasid inimpõlve või isegi  sajandeid oma soovide täitumist, tahame saada kõike ja kohe ning sellel on tihti hukatuslikud tagajärjed. Nii nagu Naomi Kawase on öelnud, peitub oskuses oodata inimeseks olemise tõeline graatsia.

Sten Saluveer

Naomi Kawase lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmiinstallatsioonis “60 sekundit üksindust aastal Null” 22.12.2011.