Saksa kinoromantik Werner Herzog on alati olnud huvitatud inimvõimete piiridest ja isevärki äärmustest. Seekord sukeldub ta unikaalsesse paika.

Umbes 20 000 aastat tagasi sulges maalihe LõunaPrantsusmaal Ardèche’i jõe juures suure koopa. Kolm uurijat avastasid koopa 1994. Aastal ja leidsid seal hulganisti väga hästi säilinud kaljujooniseid. Kiviaja kunstnik on söega seinale joonistanud jooksva piisoni, ninasarviku, hobuste neliku. Sujuva joonega kaunid figuurid võinuks sama hästi teha tänapäeva õppinud kunstnik. Teadlased kalduvad arvama, et vanimad joonised selles kaljugaleriis võivad olla isegi 33 000 aastat vanad, joonistatud siis 31 000 aastat enne Kristuse sündi.

Herzog tahab meile näidata joonistusi, nagu neid näinuksid tollased elanikud.

Filmi 3D disainer, ühtlasi kaameraassistent, kes hoolitses võttetehnika ja filmitud materjali eest, oli meie Kaspar Kallas: “Kasutati kolme kaamerapaari. Üks oli meie, üks Ameerikast ja kolmas oli hoopis väike, õhuvõtete jaoks. Seekord sobis meie töövahend sinna hästi.” Ta tegi ka filmi järeltöötluse. Isiklikult pidas ta kõige huvitavamaks seda, et üht ja sama joonistust olid 6000 aasta jooksul teinud mitu inimest. “Mulle täiesti ettekujutamatu aeg,” ütleb Kaspar Kallas.

Sisenegem siis Herzogi ja Kallase jälgedes sellesse haruldasse paika.

Jaan Ruus