Michael Glawogger, tuntud Austria režissöör võtab kokku oma globaalsete mõõtmetega dokumentaalfilmide triloogia, mille eelmisteks osadeks olid “Megacities” ja “Töömehe surm”. Operaatoriks jälle kuulus Wolfgang Thaler, kellega on koos reisides juba küll mitu ringi maakerale peale tehtud. Seekordne film viib meid prostitutsiooni pealtäha säravasse ja blinkivalt kutsuvasse maailma, kuid paljastab peale naiste alasti kehade palju halastamatumalt ka selle, inimkonna algusest saati meiega, olnud äri tuhmi taustategelikkust.

Antud film liigub kolmikteljel Tai–Bangladesh–Mehhiko, andes kõikide paikade õhustikul rahulikult aega meieni jõuda. Tervet filmi täidab liigse tundelisuse asemel isegi kohati ootamatult küüniline rahu – meile näidatakse elu ja lugusid ilma hinnangute ja otsese hukkamõistuta. Nõnda jääb iga vaataja enda otsustada, kas tunda rohkem kaasa armastuse puuduses vaevlevatele klientidele või igapäevase sansara hammasrataste vahele jäänud naistele. Jutustamislaad on nii ülestiliseeritult kaunis kui ka jõuliselt naturaalne. Filmi triptühhonilaadse ülesehituse jaoks sai Michael Glawogger inspiratsiooni põhjalikult Hieronymus Boschi maalidesse süüvides ning ei saa salata, et tekkinud sürrealistlik-religioosne-apokalüptiline tunnetus on tajutav ka filmi vaadates.

Filmi raamib peen muusikavalik P.J. Harveyst, Antony and the Johnsonsi ja CocoRosie'ni. HOORADE HIILGUS on üks aasta põnevamaid filmikunsti teoseid, mida on lihtne kiita kaameramehe ja monteerija tööst kuni põhjalikku taustainfot pakkuva ametliku koduleheni.

Kaarel Kuurmaa

Michael Glawoggeri lühifilm osaleb Tallinn 2011 filmiinstallatsioonis “60 sekundit üksindust aastal Null” 22.12.2011.