Anna (Noomi Rapace) kolib oma 8aastase poja Andersiga vägivaldse mehe eest äärelinna, hiigelmagala anonüümsesse korterisse. Teda saadab pidev paine, et mees võib nad leida. Südame rahustamiseks ostab ta elektroonikapoest beebitelefoni, et saaks öösiti kõrvaltoas magava lapse und pidevalt jälgida. Anders läheb uude kooli ja leiab endale sõbra ning ka Annal hakkab pikapeale tekkima julgus taas suhelda võõrastega. Ühel ööl ärkab Anna kohutavate karjete peale, mis tulevad beebitelefonist. See on kinni püüdnud lähedal asuvas korteris oleva beebifoni signaali ja Anna arvab end kuulvat lapse kallal vägivallatsemist.

BEEBIMONITOR on kõhedust tekitav pilguheit traumaatilise inimese maailma, mida valitsevad sundmõtted, hirmud ja pettekujutelmad. Režissöör Pål Sletaune on suutnud luua pingestatud, davidlynchiliku maailma, kus reaalsuse ja kujutelma piirid on nii hägused, et ka vaataja hakkab lõpuks kahtlema, mis on tegelik ja mis näiline.

Filmiroll on Noomi Rapacele justkui loodud. Tema kehastatud Anna ei ole ebausutavalt neurootiline, otse vastupidi – kammitsetud olekust pääseb koletis välja vaid harvadel hetkedel. Selline näitlejameisterlikkus teeb kadedaks ja paneb ka nii piinaval teemal tehtud filmist nautima iga minutit.

Marianne Reimal