Tänavune Screen Internationali ajakirjanike valitud programm pakub suurepärast ja mitmekesist paletti nii filmide stiili kui ka sisu poolest – mustvalgest tummfilmist kuni klassikalise briti spioonilooni ning sinna vahele kõiksugust võimsat kinokunsti.
Michel Hazanaviciuse film “Artist” on üks neid haruldasi filme, mis tõi klassikalist Hollywoodi tummfilmi meenutades naeratuse ka Cannes’i pirtsakaimate kriitikute nägudele. Filmi peaosas särab rolli eest rohkelt preemiaid võitnud Jean Dujardin. Niisama vägeva aplausi teenis Cannes’is vendade Dardenne’ide haarav ja liigutav film “Poiss jalgrattaga”.
Pablo Giorgelli võluv draama “Akaatsiad” üksildasest veokijuhist, kes sõbruneb teel Paraguayst Buenos Airesesse auto peale võetud reisikaaslase ja tema väikse lapsega, tõestas Cannes’is, et vähese dialoogiga varustatud õrn ja tundlik lugu võib alati muljet avaldada.
Käesoleva aasta algupoolel tegi briti näitleja Paddy Considine lavastajadebüüdi kõleda, kuid liigutava sotsiaalrealistliku draamaga “Türannosaurus”, mis esilinastus Sundance’i festivalil ja on hiljem pälvinud ülistavat kriitikat. Berliinis aga anti parima filmi auhind igati õigustatult väga intelligentsele ja kaastundest tulvil filmile “Nadiri ja Simini lahutus”, kuigi imetlust äratas ka Bela Tarri äärmiselt karm, kale ja nõudlik “Torino hobune”.
Veneetsia festivalil laskis Tomas Alfredsoni külma sõja aega paigutatud spioonifilm “Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” särada mitmel suurepärasel briti näitlejal. Eriti tõuseb nende seas esile Gary Oldman pensionieelikust luuraja George Smileyna, kel tuleb paljastada salapärane topeltagent.
