Sergei Loznitsa
Venemaa
Sergei Loznitsa kasvas üles Kiievis ning lõpetanud sealse polütehnikumi töötas ta Kiievi Küberneetikainstituudis tehisintellekti kallal. Samuti töötas ta jaapani keele tõlkijana. Aastal 1997 lõpetas Sergei Vene Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) ning on siiani teinud 11 dokumentaalfilmi. Tema mängufilmidebüüt “Minu õnn“ esilinastus 2010. aasta mais Cannes’i festivali võistlusprogrammis. Film on saanud auhindu mitmel rahvusvahelisel filmifestivalil, sealhulgas Grand Prix 14. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil 2010. aastal.
Juanita Wilson
Iirimaa
Iiri režissöör Juanita Wilsoni esimene lühifilm “Uks” kandideeris 2010. aastal Oscarile. Tema debüütmängufilm “Nagu mind polekski” (tARTuFF 2011), mis jutustab Bosnia sõjast, esilinastus Toronto filmifestivalil 2010. aasta septembris ning on võitnud auhindu üle maailma. Juanita on kaasprodutsendina teinud kaks mängufilmi - Iiri näljastreikija Laurence McKeowni kirjutatud ”H3” ja iseseisva elu otsingut kirjeldava ”Inside I’m Dancing”. Variety valis Juanita 2011. aasta nimekirja kümnest noorest režissöörist, kelle käekäiku tasub jälgida.
Peter Zeitlinger
Austria
Peter Zeitlinger on tuntud Austria filmitegija, kes on töötanud nii operaatori, režissööri, stsenaristi kui monteerijana. Aastal 1995 oli ta Werner Herzogi dokumentaalfilmi “Surm viiele häälele“ operaator. Selle filmiga sai alguse koostöö, mille tulemusena sündisid dokumentaalfilmid nagu “Grislimees“ (2005), “Ootamatud kohtumised maailma lõpus“ (2007, kandideeris Oscarile 2009, näidatud tARTuFFil 2011) ja mängufilmid “Võitmatu“ (2001, PÖFF 2002), “Rescue Dawn“ (2009) ning “Halb politseinik: sadam New Orleans“ (2009).
Indu Shrikent
India
Indu Shrikent õppis ülikoolis inglise kirjandust ning asus 1993. aastal tööle ajakirja Cinemaya The Asian Film Quarterly, mis on ainus Aasia kinole pühendatud ajakiri maailmas. Olles üks NETPAC India asutajatest, tutvustas ta Indias laialdaselt Aasia kino, korraldades filmikursusi, stsenaariumi kirjutamise töötubasid ning Aasia filminädalaid, mille tulemusena sündis 1999. aastal Cinefani filmifestival New Delhis. FIPRESCI liige Indu oli Cinefani kaasdirektor selle algusest peale, praegu juhib ta Osian’s-Cinefani Aasia ja Araabia kino filmifestivali.
Peeter Urbla
Eesti
Peeter Urbla on tegutsenud filmimaailmas nii produtsendi, režissööri kui stsenaristina. Tema tööde hulgas on “Ma pole turist, ma elan siin”, “Agent Sinikael”, “Lilja 4-ever” ja “Stiilipidu”. Õppinud Tartus ajalugu ja kunstiajalugu ning filmirežiid Moskvas asutas ta 1992. aastal produktsioonifirma Exitfilm. Praegu toodab ja arendab Peeter mitmeid mängu- ja dokumentaalfilmide projekte, nende hulgas ka keskaegset krimi-filmi apteeker Melchiorist.

